Igav teema

Mulle ei meeldi see eelmine postitus, seega kirjutan siia midagi uut. Loodan, et saab parem kui see eelmine.

Kirjutan magistritööst. Äkki saan oma mõtted selles valdkonnas jooksma. Vahel on see aidanud. St oma magistritööst rääkimine ja/või kirjutamine. Hakkan nägema lahendusi.

Sain andmed Exceli programmi ja valemitesse ning koondtabeli sain ka valmis. Olin väga optimistlik ja lootsin selle ühe päevaga valmis saada (esmaspäevaga). Esmaspäeval selgus, et see on mitukorda rohkem aega nõudev töö. Kaotasin lootuse, sattusin paanikasse. Kujutasin ette, et sisestan neid andmeid nädal aega.

Ärkasin kell 5, nagu ikka, aga täna jätsin jooksmise ära, et varem tööga pihta hakata. Eile läksin peale kella 22:00 magama. Aga kass jooksis ja ma ei saanud kuidagi magama jääda. (Kass magab terve päev, sest mul pole aega temaga tegeleda. Ja siis on ta õhtul nii energiline ja hakkab mind kiusama ning otsib kõige kolisevama mänguasja üles, et sellega mind ja naabreid häirida.)

Täna kell 16:00 ajal sain selle lõputuna näiva töö (andmete sisestamine) valmis. Mida rohkem ma teen, seda rohkem küsimusi tekib ja seda rohkem vigu ma ka leian. Mul on häbi oma töö pärast. Tundub nii titekas ja lihtsakoeline. Aga ma olen nii rumal, et keerulisemad asjad käivad ülejõu. See tõlkimine on ka kohutav.

Ma olen oma tõlkeid kohandanud ja nüüd olen neid nii palju kohandanud, et vormiliselt ei sobi mu tõlge üldse, loodan, et sisuliselt sobib, aga seda ma ei oska kontrollida.

Nt on Detroiti linna aruandes kasutatud “general funds“, “special funds“… Nad on üldse selle aruande infoga üle külvanud. Ma ei olegi aru saanud, kas tegemist on reservidega, rahaga, tulemiga, ühe kohapeal tundub ta sisupoolest olevat ka netovara (kui vaadata aruande ülesehitust ja seda, kuidas kirjele arv kujuneb)…

Mina tõlkisin selle nii nagu mulle kasulikum oli. Nagu mulle meeldis. Eelistasin sellist varianti, millel oleks Eesti kohalike omavalitsuste aruannetes vaste olemas.

Lõpuks tundus see arvutamine selline “jahu”, et… Tekkis selline tunne, et teen nende numbritega kunsti, mitte teadustööd.

Siis oli termin “debt“… Meil tõlgitakse seda, kui “võlg” ja see sisaldub “liability” ehk kohustise sees. Aga mina tõlkisin selle kohustiseks. Ma ei tea, millest koosneb võlg. Usun, et seal on pangalaen, aga mis veel? Hankijatele tasumata arved on ka selle sees või mitte?… Igatahes, kui ma pean sealt kohustiste hulgast valima hakkama, siis see eeldab veel tõsisemat tööd, sest see info on lisades. Neid aruandeid on palju… Ohhh… ma ei taha neid lisasid tuhlama hakata. See eeldaks veel andmete sisestamist… Enamus uurimisobjekte on Eesti väikeste kohalike omavalitsuste aruandeid. Andmed on sisestatud tuhandetes eurodes, seega tuleks mul tegleda n-ö mingite kopika-suurustega. (Nt koguvara on 1000 ja kohustis on 50 ning sealt tuleks ära noppida 5-10…). Võib-olla suuremate linnade puhul oleks see oluline, nt Detroit või Riia või Tallinn. Aga ma ei viitsi, äkki saab ka nii. Loodan.

Juhendaja pole mu eelmisele kirjale vastanud. Üks õppejõud, kes ütles, et temalt võib materjali küsida, et tal on erialast kirjanust. Saatsin kirja, aga sealt ka vastust ei tule. Äkki mu e-kirjakast on blokeeritud?

Täna saatsin kirja ühte kohalikku omavalitsusse(valisin ohvriks finantsjuhi). Näis, kas saan vastuse ja soovitud aruanded.

Olen tubli. Ikka püüan inimestega suhelda. Kuid inimesed ei taha enam minuga suhelda. Olen liiga koopa-inimeseks muutunud.

Rahvaarvu poolest on Riia ja Detroit samas suurusjärgus. Uskumatu. Tallinn on umbes poole väiksem Riiast (rahvaarvu poolest.)

Hästi huvitav oli ka see, et suhtarv raha ühik jagatuna rahvaarvule on võrreldavad. Ma mõtlen üsna samas suurusjärgus on USD/in, EUR/in, LVL/in. Juhendaja ütleb, et neid mõõdikuid ei saa kasutada, sest need pole võrreldavad (sisu poolest pole võrreldavad), aga vormiliselt kannatab küll võrrelda. Isegi nende pisikeste valdade puhul. Ma räägin see, mida ma seal Excelis teen, on puhas kunst ja looming, mitte teadus.

Kus ma nüüd oma mõttega jäin? Kell ka teeb siin lõpuspurti. Ma tean, et homme või ülehomme ma juba kahetsen, et siin kirjutan, aga… Äkki on sellest ikka kasu ka.

Järgmisena teen oma Exceli kunstiteose ilusaks. Vaatan pisteliselt üle, kas olen valemid õigesti sisestanud ja püüan need tõlked ka selgeks teha, et juhendaja oskaks hinnata ja nõu anda. Kas on natuke valesti või on palju valesti. Ma nii hullult kardan, et ta ütleb, et töö on kõik valesti. Seega võin ma oma kolm päeva rassimist prügikasti visata… Ohhh, ma ei taha enam. Tahaks juba midagi asjalikku ka valmis saada, midagi sellist, mida saab kasutada. Töö peaks valmima hakkama… Või vähemlat jooksma, edenema. Praegu nagu tammun ikka veel stardis. Juba kolmandat või isegi neljandat kuud sama koha peal, aga rahminud olen palju (tööd olen palju teinud, aga kasutegur või see lisaväärtus on väga väike või olematu).

Teen oma kunstiteose korda, siis kirjutan juhendajale uue kirja. Mul on ka mõned küsimused kogunenud, koondan ja saadan need ka.

Seejärel, hakkan kirjutama peatükki 1 ja 2 ning mõtlen, mida ma võiskin kirjutada peatükki kolm (rekenduslik osa, selle oma numbrilisele/arvulisele kunstiteosele n-ö saateks, et see ikka teadustööna välja paistaks).

Päris lihtne näeb vormiliselt välja see “hakkan kirjutama peatükki 1″. Sisuliselt tähendab see, et tuleb hakata viiteid korda tegema, erinevaid väiteid miksima ja seda niiviisi, et minu arvamust oleks rohkem. Siis sõnade kriitiline ülevaatamine. Ei tohi olla slängi, pikki lauseid, võõrsõnu (eelistada tuleks omasõnu). Siis terminoloogia õigesti kasutamine. See viimane on natuke keeruline, sest kohalikus omavalitsuses kasutatakse natuke teist terminoloogiat, kui meil majandusarvestuses. Nt seal on tulemiaruanne (kasumiaruande asemel), siis netovara (omakapitali asemel).

Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest tulenevalt tuleks kasutada terminit “raske finantsolukord” või “raske finantsohu olukord”, aga mina tahan kasutada “pankrotioht”. Selle probleemi lahendan nii, et töö sissejuhatuses või petükis üks kirjutan, et kasutan seda terminit järgnevas tähenduses…

Ma ei oska kirjutamisele kuluvat aega hinnata. Tavaliselt läheb mul plaanitust kümme korda rohkem aega, aga seda aega mul pole…. Igatahes, lõpuks tuleb kusagil spell-checkeris oma töö üle kontrollida. Minu arvutis see asi ei tööta, pole vastavat sõnaraamatut programmis ja alla ei lase ka tõõmata (vist aegunud programm või litsents on lõppenud, ma ei tea). Seda Open Officet ei julge ka alla laadida, sest kardan kaotada seda, mis mul juba on. Lähen TTÜ raamatukokku seda funktsiooni kasutama.

Pärast arvutikontrolli tuleb saata töö emale, kes vaatab keeleliselt üle. Mingi asi tuleb saata tõlkimisse. Ma inglise keelt ei oska. Kuid selle jaoks tuleb ka ega varuda. Ma pole oma tõlkijaga rääkinud, seega tal ei pruugi aega olla. Mis siis saab? Hetkel alternatiivi pole. Tahaks talle nädal aega anda tõlkimiseks. Kas mul jääb see aeg?

Mul on palju tabeleid, need lähevad lisadesse. Aga nende vormistamine võtab aega.

Ma tean, et vormistamine võtab ka planeeritust umbes viis korda rohkem aega (võrdluseks, kirjutamine võtab 10 korda rohkem planeeritust, seega on kirjutamine minu jaoks keerulisem tegevus). Muidugi selle postituse puhul ei paista silma, et kirjutamisega probleeme oleks. Teksti tuleb nagu putru. Aga magistritöö puhul tuleb igat lauset analüüsida ja kaaluda. Teiste mõtteid tuleb viidata. Viide tuleb panna töö sisse ja siis lõppu ka. Siis veel see vormistamine…

Tekitan siin paanikat…

Plaanisin, et õhtul kirjutan juhendajale kirja valmis. Kuid ma pole oma Excelitki korda teinud. Olen enda peale kuri.

Jääb siis nii, et teen tabelid korda ja vähemalt loon faili, kuhu ma tekitan juhendajale kirja.

PS: Olen siin iga päev kohvi joonud. Enam see ei mõjugi. Ei tunne, et see mu und segaks. Või siis ma pole ammu kohvi vabasid päevasid teinud ja olen lihtsalt unustanud kui hea ilma selleta oli. Aga ma olen sõltuvuses, ma ei suuda ilma kohvita olla. Ma juba mitu päeva olen endale hommikul lubanud, et täna tuleb kohvi vaba päev, aga ei ole tulnud.