Täna ei läinud mu päev just hästi. Ütleme, et läks halvasti. Samas väga halvasti ka ei läinud, sest mulle saadeti leping terve järgmise nädala kohta. St hetkeseisuga saan järgmine nädal ka töötada, see teeb siis kolm järjestikkus nädalat (iga argipäev tööl). Kui see tõesti nii kujuneb, siis on see mu rekord (siin Taanis). 
Ma vist pikemalt sellel teemal ei peatu. Aga järgnev mõttetera tundus väga hästi mu tänast tööpäeva kokku võtma.
Rolandile vist ei meeldi, et ma Larsist kirjutan. Noh, seega ma nagu tahaks kirjutada, et Rolandit närvi ajada või teda ärritada. Aga ma vist ei tee seda, sest praegu pole tuju mingeid mõttetuid etteheiteid enda suunas kuulda/lugeda.
***
Uudishimulike jaoks kirjutan mõned märksõnad… (Hoiatan, et see on minu tundmus, mul pole fakte, aga mõnikord on mu tundmus õige olnud.)
Esmaspäeval olen jälle Larsi liinil. Täna alustasin kolmandal liinil (mitte Larsi liin), aga päeva lõpuks maandusin tema liinile. Aga see selleks… Minu olemine on muutunud juba vaimseks põrguks. Anna-Mette (taanlane, näeb väga kuri välja ja natuke vanem, hääl on nagu ära-joonud asotsiaalil, kõhna kehaehitusega, paksult meigitud (puudub lauvärv, aga kõik muu on olemas)) küsis, et kus ma esmaspäeval töötan, ütlesin, et neljandal liinil (Larsi liin). Selle peale pööritas ta silmi. Enne seda ütles, et tal on hea meel, et tema sellel liinil pole ja kuuldes, et mina olen, siis hingas ta nagu kergendatult.
Täna oli tunne, et kõik vihkavad mind ja lõpuks Lars ka. Mitte, et see väga korda läheks, aga ma ise tundsin end üsna äbarikuna, siis nende teiste negatiivne hoiak, et esmaspäeval olen ma taas lihtsa/kerge töö peal ja lõpuks Larsi ärrituse talumine (noh, ta rääkis minuga, ma ei saanud aru ja siis ta vihastus).
Õhk oli nii meeletult paks tööl. Kõik on kuidagi eriti närvilised ja mina olen kohutavalt tundlik. Mina vist suurest väsimusest, teistel on tööstress, aga ma ei tea, mis seda põhjustab (kas mina?).
Ma ei taha sellises positsionis olla, et kõik arvavad, et Lars hoiab mind, kuid tegelikult käin ma ka talle närvidele.
Koju sõites võtsin auto tee äärde ja mõtlesin natuke. Esiteks mind pani imestama, et mind esmaspäevaks tööle kutsuti ja nüüd kodus vaatan, et nädalane leping. (Võib-olla nad siis järgmisel nädalal muudavad seda. Ma ise olin juba vaimselt valmis uut töökohta vaatama, sest olin kindel, et seal mulle varsti enam tööd ei jagu.)
Otsustasin, nii kaua kui mind sinna tööle kutsutakse, ma sinna ka lähen. Streikigu, virisegu, löögu, karjugu… aga ikka lähen. Annan endast parima ja võtan nii palju igasugust kogemust, kui saan.
Tööpäeva lõpus, minu kapp on välisukse juures, seega kõik käivad minust mööda, ütlesin nägemist, aga mind eirati valdavalt. Paar üksikut vaid ütlesid midagi. Lohutasin end sellega, et eks ma ise neile tundun ka selline, sest mina ei saa aru, kui minuga räägitakse.
***
Jäin vist kurtma. Muidu oli täna hea päev. See läks tohutult kiiresti. Pakkimisel olin väga kiire. Tõstsin kaste nii, et aitab, muskel on tänulik.
Püüan oma tuju jälle üles putitada ja elu läheb edasi. Vahel ongi raskemaid aegu ja vahel läheb paremini.
Eqball ütles, et igatseb mind (eile koolis), aga me alles teisipäeval kohtusime (koolis). Kolmkümmend on vist seksikas vanus. Jututoas läheb ka see hästi peale, seal liigub mees-isendite seas legend, et 30+ naised on seksuaalselt väga aktiivsed ja enesekindlad jne… Selles mõttes ma vist polegi 30.
***
Olen väsinud, aga mitte füüsiliselt. Ma jõuaksin isegi jooksma minna. Olen väsinud vaimselt. See suhtlemine, inimeste keskel olemine ja need emotsioonid (tööl, kodus teised inimesed ja lisaks veel minu enda emotsioonid). Jah… see ühiskonda sulandumine võtab veel aega.
Aga see, et mul on ebamugav, näitab, et ma õpin ja arenen. Olen oma kastist välja astunud. See on ju tegelikult hea. Natuke ebamugav ja vahel ka piinlik on, aga väike võimalus on, et saan hakkama, et läheb üle.
***
Mul on hea meel, et täna reede on ja nädalavahetus tuleb. Ma ei pea homme sinna ussipessa minema ja nende närviliste inimestega tegelema. Aga esmaspäeval juba uue hooga.
***
Mul läheb hästi. Süda töötab ja pulss lööb ka oma takti. Kõik on hästi. 
Supper hästi oli see, et sain raskusi tõsta. Viiekiloseid kaste, kuid kaks koraga (10kg) ja pärast ca 15 kg kaste ja päris kõrgele veel. Nabast kõrgemale, umbes rinna kõrgusele. Seega läks päev korda, olgugi, et muidu oli nõme.
“Oh Minny, ma ütlesin, et Sa ei saa seal hakkama.”
S.
Rolandi parim oskus pole parastamine. Rolandi parim oskus on mõtlema panemine(mõned naised tahavad vaid raha ja kui seda ei saa, siis heidetakse välja), siis kui inimene tahab raiuda, et tal on õigus. Roland on samasugune ehk ta teab, mida inimene valesti teeb.
Lars on minu iidol! Kuigi ma ei arvanud, et ta silguga tegema hakkab, annan andeks. Mina Larsi peale kade? Lugesin ja mõtlen, et miks peaksin ma kade olema? Kuna ma olen sooje sõnu öelnud Sulle, millest võiksid järeldada….WTF? What the fuck Minny päriselt! Lars oli on ja jääb minu iidoliks. Ära võta seda minult ära!
Anna andeks. Ma loen ja ei saa aru. Ma ei arva, et sa Larsi peale kade oled. Ma arvan, et see vihastab või ärritab sind, kui ma temast kirjutan.
Ma ei väljendanud end päris korrektselt. Tegelikult ma mõtlesin, et sind ärritab see KUIDAS ma temast kirjutan. Noh, et ma oleks nagu mingi vara-teismeline ja kujutan, et kõik minust vaid unistavad ja lisaks veel kuhjaga naiivne jne…
See on selline koht, kus sa tahad mulle mu kraadi nina peale visata (ma pole veel aru saanud, milles see paber süüdi on)…
Ma ei saa su kommentaarist aru, aga minus tekitas suurt huvi lause “Lars oli, on ja jääb minu iidoliks.” Sinu iidoliks? Miks, kuidas? Selle suure karisma tõttu?
Miks see peaks mind ärritama? Jah, Sa kirjutad oma hetke unistuste maailmast või mida ootad, kellestki/millestki. Ma olen öelnud varemgi, et minu arust oleme nii sarnased teatud asjades, et kõhe tekib – kaks imelikku.
Ole mureta, mul siin lugemas käies/kommenteerides pole seda kiindumist Sinusse nagu Sina arvad. Nendes asjades äkki minu väärtushinnangud on madalamad kui Sinul, aga see pole oluline. Kui mina tean, et mina mõtlen olukordi üle (vahel tuleb see kasuks, vahel mitte), siis Sina nagu paisutad vahel ei millestki midagi välja.
Lars on tuntud filmidest, kus Lars esindab ülbet, ülimusklis sakslast. Sina kirjeldad teda, kui kõige toredamat ja Sulle pidevalt tähelepanu osutavat meest ja Sind pidevalt aitavat. Samas, kui Larsi naine pole ära vahepeal surnud, nagu Sina tegid siis vahepeal vahemärkuse, siis Sind vaadates 80% tõenäosusega ootab ta Sinult vaid Maslowi püramiidi alama tasemega vajaduse rahuldamist.
Lars Riedel oli minu suurimaid eeskujusi kunagi. Samuti Lars Berger.