Jah… Kui Eestis olin, siis kiikasin Peep Vainu raamatusse (ja lugesin uuesti läbi “Kassapidaja katsumused” Anna Sam). Aga Vainu raamatust, seal oli ratta joonistamine, ratas tuli joonistada nelja telje abil, üks oli pere, siis oli töö, siis olin “mina ise” ja neljas oli… äkki vabaaeg… (näed, ei kirjutanud üles ja olen unustanud). 
Igatahes… Täna olen enesetäiendamisega kõvasti tegelenud, see on 98%, ehk siis maksimumi peal (2% eneseületuseks jätsin).
Aga see-eest perekond on täna väga vähe tähelepanu saanud. Ema palus abi ja ma ütlesin, et plaanisin õppida ja jäigi aitamata. (Raputan endale tuhka pähe ja püüan oma tegemisi kuidagi nii sättida, et ma jõuaks ka selle sektoriga tegeleda.) Kassiga pole tegelenud miljon aega, tal oleks vaja küüned lõigata (mul ka) jne… Koeraga käisin väljas ja kohe lähen veel korra. Aga isale torisesin vastu. Ma õppisin ja olin oma ideaalsest graafikust maas (see on tavaline nähtus minu puhul). Ja siis ta küsis, et mis ma teen, ütlesin, et õpin, ta ütles: “Jälle sa õpid, kas tööle ei lähegi.” Ja ma vastasin, et ei lähe jah. (Mul oli selline masendus peal. Ma näen, kui hädasti oleks emal raha vaja. Ma ei julge kassile süüagi tellida. Ja ma olen vana ja eriti töötanud pole ja tunnen end nii kasutune. See töötamise sektor on ka tähelepanuta jäänud ja seda juba pikemat aega).
Minu elurattakene on juba väga pikka aega lööbakas olnud. Pole ime, et elu eriti ei lähe. Pole seda tasakaalu, harmoonia on hea sõna, aga ma ei tea selle täpset tähendust. Aga siis ongi hea kasutada, see tähendab kõike mida vaja ja ei tähenda üldse seda, mida vaja pole.
***
Aga kiidan ennast ka.
Täna sain õpetaja Anna antud paberitelt ülesanded tehtud. V.a need uued, mis jäid meil koolis pooleli ja koduseks tääks ta neid ei jätnud. Seega – väga ok.
Õpetaja Bente andis mulle uue õpiku. (Eelmise õpetaja (Karini) antud õpik jäi mul pooleli. Tegelikult oli seal kaks õpikut. Mõlemad on poolikud. Teist õpikut olen märganud kursusekaaslaste laual ja lugesin, et too õpik käsitleb ka selle mooduli teemat, kus ma praegu olen (2.3 = 3.2). Seega sellega on vist ok.)
Aga see teine õpik (Puls 1). Seal on 7 peatükki ja minul on 3. peatükk pooleli. Seega tuleks tullega ka tegeleda.
Bente andis mulle Puls 2 õpiku. Seal on neil läbitud 2 peatükki ja kolmandat alustasime eelmises tunnis. Mina sain tehtud 1. peatüki, seega üks peatükk on vaja veel teha (umbes 10 lk-d). St ülesandeid lahendada.
See Puls 2 on juba raske õpik. Eriti kuulamise ülesanded. Seal räägitakse nii kiiresti, et ma ei jõua kirjutada. Kui eesti keel tuleks nii kiiresti, siis ei suudaks ma ka kirjutada.
Igatahes… Kui ma tunnis olin, siis tundus mulle, et olen õiges klassis. Saan aru ja saan kaasa teha. Mõned vead tulevad sisse, aga paljud neist on lohakuse vead. Aga kui ma neid kuulamise ülesandeid teen siis… Siis mõtlen, et tuleks Kennethi sõnadest kinni võtta ja tagasi minna. Ma ei tea, kas teised suudavad neid kuulamise harjutusi selles tempos teha.
Hirmuga mõtlen, et kuidas see teks järgmises moodulis tuleb (3.3). Kas nagu ravimireklaami lõpus olev tekst (Eestis)?
Mõned komistuskivid:
- kirjutatakse “de”, aga hääldatakse “di”, tähendab “nemad” mõnel juhul ka “need”
- kirjutatakse “jeg er”, aga hääldatakse “jää” või “jaa”, tähendus “mina olen”
- “du er” – “duu”
- “det er” – “dee”
- “vi er” – “vii”
- “der er” – “dää” või “daa”
- “til” – “ti”
- “også” – “os” või “o” selline kummaline “o” mitte päris eesti “o”…
- “skal” – “skä”
…
Aga ma ikkagi ei lähe sealt klassist ära. Ootan kuni nad mu sealt minema ajavad. Mulle endale tundub, et mõni räägib minust halvemini taani keelt ja mind paneb imestama, et kuidas nemad neid ülesandeid teevad.
Aga küll ma näha saan. Kui õpetaja kasutab pausinuppu, siis olen ma võimeline neid ülesandeid tegema. Lihtsalt ma pole võimeline nii kiiresti kirjutama ja ühest hetkest koguneb seda infot nii palju, et ei mäleta enam täpselt (etteütluse puhul on oluline täpselt mäletada).
Tunnistan ausalt, et kasutasin pausinuppu, aga kahes ülesandes jäi üks lause tabamatuks. Ma ei saanudki aru, mis sõnad sinna käisid. Raske oli, sest lünkades olid sellised sõnad, mida eesti keelde ei saa tõlkida. Ehk siis lause oli koos, ei puudunud verb ega subjekt ega midagi, aga ometi oli kaks või kolm lünka, kuhu tuli midagi panna… Aga las olla… Kõik ei saagi ju klassis olla 100%, üks Minny võib ju olla see, kes keskmist taset alla tõmbab (kuulamise ja rääkimise osas).
Jah… Aga kell on palju. Koer tuleb luhvtitada ja kooli asjad pakkida, siis magama ja homme kooli.
Hoiame mulle ikka pöialt ja varsti tuleks hakata ka tööd vaatama. (+ kass hooldada, + arvepidamine korda teha, + S-i aitamine, + S-i firma raamatupidamine (S arvab, et ma võiksin maksualaseid koolitusi võtta, vaikselt pressib mulle peale, aga ma olen otse ja karmilt öelnud, et ma ei jaksa, ei jõua, seda kõike on mulle liiga palju ja see on keeruline)…).
Püüan saada sellise mõnusa elutempo ja libiseda edasi…
***
Väikevendade inglasest sõber kutsub mind Inglismaale. Nad plaanivad minna Šotimaale. Ma olen FB-i vältinud, üks kord ma juba ütlesin ära, aga ta ikka moosib… Ohh… Puhkan ja siis rühin edasi.
Jätan siia oma blogi koodid, et kui keegi aega saab, siis võib vigu parandada. (Nali.)
Ma ei mõista, miks Sa ei taha kasulik olla ja õpid mõttetut jama, mida saad omandada niikuinii kasulik olles, samal ajal, kui Sinult oodatakse abi? Äkki räägid selle NY loobumise teema ka ära?
Ohh… Mida tähendab kasulik? Kelle jaoks kasulik?
Õpin seda (sinu arust) mõttetut jama, sest ma olen mõttetu inimene. (Ausalt, ma ei viitsi sinuga vaielda… Vaidlus ei vii mitte kuhugi, seega jätan ma selle vahele.)
***
Minu olukord Eestis: Mul pole elukohta, suure pingutusega saaksin üürikorteri ja peaksin nina peas tatine töötama kuni surmani (sest pensionist ei suudaks ma üüri maksta). Elumõtteks oleks töötada (oleksin väike rattakene Eesti majanduses. Nagu üks sipelgas suures sipelgapesas).
Minu olukord Taanis: (1) Siin on mul võimalik säästa. Teenida raha ja säästa. Maksta oma võlad ära ja koguda raha, et alustada finantsiliselt iseseisvat elu. (Jah, aeg läheb ja võib-olla ma ei saagi lapsi, aga see pole ju probleem (sinu vaatenurgast, sest sa ütlesid, et minusugused ei tohiksi lapsi saada)). (2) Finantsiliselt iseseisev elu tähendab seda, et äkki ma ikkagi saan pensionipõlve ka nautida. Äkki ma saan endale põhivara, mis n-ö toidaks ja kaitseks mind vanaduse põlves, et ma ei peaks vanana enam tööd rügama (just nimelt rügama).
Taani keele õppimise põhjus: Et siin tööd saada ja siin elada, tuleb mul keel selgeks saada ja see on prioriteet. Ma olen seisukohal, et rauda tuleb taguda seni kuni see veel kuum on. Mõtlen seda, et kasutan ära oma õppimise tahet/eufooriat seni kuni seda mul on. (Piltlikult: alustan kiire spurdiga ja lähen nii kaugele kui vähegi võimalik ja siis rooman selle viimase otsa. Loodan, et see ei saa olema väga pikk. Oma hinnangute kohaselt olen rajal ja suudan ka lõpetada.)
See NY: Selle jaoks on mul vaja raha. Väga palju raha. Aga kuna ma olen end juba väga võlgu elanud, siis ma ei riski rohkem raha võlgu võtta. Polegi võtta, olen kogu oma perekonna rahast tühjaks teinud.
Ja, kui olen saanud sinna null-punkti, siis vaatan edasi, mida ma teen.
NY on väga riskantne projekt. Ma ei pruugi sellega edukalt hakkama saada (tõenäosus on väga väike praeguste võimaluste ja teadmiste juures). Seega ma tahan lõpetada kõik poolikud otsad ära, maksta kõik võlad ära. Jõuda null positsiooni. Osta end vabaks (nagu ori).
NY: piltlikult: Mul on majalaen, liisingud, järelmaksud ja muud laenud. Mul pole raha, et neid kohe tasuda. Rohkem laene minu sissetulek ei võimaldaks. Ma ei riski võtta laenu, rahalisi kohustusi juurde, et sõita USA-sse ja hakata nullist elama. See on suure riskiga asi, väga naiivne on arvata, et kohe kui USA piirist üle saan, visatakse mind dollaripakkidega. See muutus tekitab alguses väga palju kulusid ja sinna minnes on väga suur risk kaduda ära. Igast inimesest ei saa superstaari/edulugu.
***
Mul on üks alternatiiv ka (iga valiku juures). Ma võin end kellegagi siduda. Aga mulle see ei meeldi. Ma ei taha olla enam kellelegi võlgu, ma ei taha kuuluda kellelegi, ma ei taha olla vang (suhtes), finantsiliselt kellegi küljes kinni. (Not anymore). Ma võin olla vaena, käia räbalais ja külmetada, aga ma olen vaba. Keegi ei saa (kellelgi ei ole õigust) mind käskida, keelata. Ma ei pea kellelegi aru andma oma otsuste kohta, ma ei pea tundma end ülalpeetavana, tänuvõlglasena ega midagi sellist.
***
Masetsen ka natuke? Väga-väga “deep” teema. Ma võin kanda erinevaid maske. Mul võib olla paremaid päevi. Ma võin vahel elada hetkes ja nautida seda, mis on, aga… Aga üks kindel punkt on alati. See on nagu betoon-põrand, kuhu ma ikka ja jälle maandun. Hea on see, et sellest edasi ei lähe (oli aegu, kus polnud seda põrandat, siis… võis kõike juhtuda…).
Igatahes… See saatuslik öö… See öö (4-5 aastat tagasi), kus mul oli kindel soov rongi ette hüpata. Ja siis ma lubasin endale, et enne maksan võlad ära ja saan oma elu nulli ning siis vaatan seda asja uuesti.
Nüüd, kui mul on rasked ajad, siis ma tuletan endale seda meelde. See on minu elumõte (maksta võlad ära, siis vaatan edasi).
Ma ei tea, mis tulevik toob:
a) minu saavutuseks võib jääda see, et saan end nulli (võlatuks),
b) samas võib juhtuda, et seda missiooni täites leian endale uue eesmärgi (nt perekond, karjäär…)
c) alati võib juhtuda midagi ajus, selles mõttes, et vahel inimesed hakkavad järsku nägema asju hoopis teisest vaatenurgast (Kas iga kümne aasta tagant toimuvad need üleminekud? Keskeakriis jne…)
d) …
Praegu: minu lähim (elu-)eesmärk on maksta võlad ära. Selleks tuleb teenida raha, võimalikult palju säästa (st kulud hoida madalad). Seda saan ma teha Taanis. Miks ma keelt õpin? Ma arvan, et sedaviisi saan ma oma sissetuleku maksimum suureks. Sedaviisi annan ma endale (1) alternatiive (teha siin Taanis karjääri), (2) meelelahutust (kohtan uusi inimesi kursusel ja saan ka taanlastega rääkida), (3) treenin end sotsialiseeruvaks olendiks…
***
Ma ei usu, et sa seda mõisted. Me näema asju hoopis teisiti.
Ma kujutan ette, et sa kirjutad oma arvamust kasutades sõnu: “sa oled loll”, “sa raiskad aega, teadmisi”, “see, mis teed on vale”, “mõttetu oled”… Jah, seda olen ma sinu meelest. Las see siis jääda nii. Ma ei saa kuidagi neid hinnanguid ümber lükata. Ja pole plaaniski mitte, see on midagi, mis toimub sinu peas ja sinna ma ei saa (ei tahagi saada).
Ma loodan, et sa tead, mis asi on hinnang ja mis asi on argument. Hinnang – vaieldakse (seda ma ei viitsi, see ei vii kuhugi), argument – arutatakse/põhjendatakse (miks).
Nt. Miks ma olen loll? Kuidas ma raiskan aega? Kelle aega ma raiskan? Miks sa arvad, et see on aja raiskamine? Mis asi on aja raiskamine?… Lõpuks, mis on elumõte?
Mina kunagi jõudsin järeldusele, et minu eemärgiks on saada/olla iseseisev. Teha oma otsuseid ise (ka valesid), elada oma elu ise. Alati on inimesi, kes jagavad (lahkelt) hinnanguid ja kiruvad ja heidavad asju ette ja solvavad, aga oluline on jääda iseendaks ja teha nii nagu õigeks arvan.
Kui ma hakkan kuulama, mida teised arvavad ja muudan oma eesmärki (elukoskkonda) lihtsalt selle pärast, et üks inimene ütles, et ma olen loll või raiskan oma aega, siis… tulemus on see, et ma ise pole rahul ja siis tuleb keegi uus, kes arvab teisiti ja siis ma muudkui muudan ja seiklen, aga kuhugi välja ei jõua. Ja kõigele lõpuks, kui selgub, et see esimene soovitaja ikka polnud piisavalt pädev ja ta ei tundnud mind ikka piisavalt hästi ja et ta tegi vea, siis ma olen enamkui kindel, et ka temal on julgust pärast näpuga näidata ja öelda, et vat kus loll, et tegi nii nagu ma ütlesin või ta on veelgi jultunum ja ütleb, et ise olen süüdi, et olen laisk ja rumal ja tegin valesti ja ei saanud ikka õigest mõttest aru jne… Sellise inimesed, kes teisi kangesti muuta tahavad, kipuvad olema ikka parajad ussid. Neil pole mingitki süütunnet teisi süüdistada ja vastutust endalt ära lükata.
***
Kui sa kirjutad, et ma olen loll või rasikan aega, siis ma ei hakka sinuga vaidlema. Ma ei viitsi. Mul on palju lihtsam kirjutada. “Jah, nii see on.”
***
“Elu on nagu lõuend” (laenatud väljend ühest raamatus, aga ei mäleta kust). Mina siin teen oma elu kunsti, maalin oma elu. Teos on veel poolik. Vaheetapid on ilusti kulgenud, kuigi kriitikat on olnud ka nendes osades (tuletan meelde hariduse käiku ja teadustöid), mis lõpuks ilusti välja joonistus. Seega…
Ma olen võtnud ette väga suure lõuendi, olen saanud tõmmata paar kriipsu, õrna kriipsu ja juba antakse hinnang kogu teosele. Äkki ootaks ja vaataks, kuidas teos kujuneb? Äkki ikkagi saab sellest asja (mineviku kogemus on näidanud, et olen saavutanud oma eesmäegid, seega nagu potentsiaali on, et teosest saab asja).
See siin oma päris inimese blogi, mitte juturaamat. Päris elus ei toiumu suuri asju iga päev ega iga aasta. Kuulsatel inimestel pole ka ette näidata edulugusid iga päeva kohta. Mitmeid aastaid on olnud vaikust. Seega, las Minny ka natuke tõmbab hinge ja kogub ennast ja teeb eeltööd ja soendust järgmiseks suureks hüppeks. Tuletan meelde, et see projekt, mis mul käsil on, et see on viie aastane projekt. (Eelmised on olnud 2-3 aastased).
Projekti algusest on möödas 1 aasta (tegelikult 8 kuud). Ma olen inimene ja ma teen ka vigu ja see on täitsa loomulik, et kõik pole läinud nii suurepäraselt, kui alguses oli plaanis. Tegelikult on kõik täitsa normaalne. Ma olen täitsa 100% mina, koos oma vigadega. Teen täpselt nii hästi ja nii palju nagu suudan, nagu minu teadmised, võimalused, puuded, vead jne… seda võimaldavad. Inimesed on erinevad ja lahendavad olukordi erinevalt, see siin on minu nägemus ja minu lahendused…
Ma ei võrdleks end teistega. Ma olen mina. Võrdlen end ise-endaga, see on kõige võrreldavam.
*PS.. see laenude ja liisingute osa on näitlik. Minul on võlg ema ja isa ees ja natuke vanaema ees.
Tänan lugemast!
Võite “Like” alla panna, kui meeldib.
No siit lugesin mingist saatuslikust ööst ja rongi alla mineku plaanist(?)
Roland,ae,ma räägiks nüüd ühest blogist nimega Maha äng! Sealne blogija on selles rongiteemas rabelenud hetkest,kui ta “mingi saatusliku hetke” pärast sinna rongi alla ka läks…No oli paha mõte,ütlen ma.Ja nüüd on veel pahem.Olemine.Kuigi ega see tal ka varem kiita polnud.ISEGI TÄNA KETRAB TA JÄLLE SELLE TEEMA ÜMBER, PEAAEGU AASTA HILJEM.
Tubli olla ja edasi teenida!