Olen sage külaline siin. Ju siis on midagi jälle paigast ära.
Lugesin oma blogi eelmise aasta mai alguse postitusi. Sain ühele küsimusele vastuse, mitte täieliku, aga natuke… Nimalt ma püüan oma enesekindlust tõsta. Püüan leida vastust küsimustele: (1) Mis on minu eesmärk, (2) Mis teeb mind õnnelikuks, mida ma tahan?, (3) Kes/mis tõmbab mind energiast tühjaks, miks?, (4) Mis on minu parimad omadused? Kaks asja oli veel, aga need on tagaplaanil.
Vastuse sain osaliselt neljandale küsimusele. Minu positiivne omadus on sihikindlus (kohati põikpäisus), ma ei anna alla. Lugesin oma võtlusest magistritööga ja lootusetusest… 
Nüüd on see ajalugu.
Sihikindlus, see olen mina, testitud ja seda ma olen. Olen kindel, et ma seda olen.
Ma tahaksin veel olla hea huumorisoonega, terane, taiplik, sõbralik, usaldusväärne, hea kuulaja… Kunagi ma olen juba kirjutanud, mida ma kõike olla tahan. Peaksin vist oma blogile tegema süva-analüüsi. Ei viitsi… Nende omaduste olemasolu peaksin ma veel testima. Ma pole kindel, kas ma seda olen, aga mulle meelsikd olla…
***
Vabandust. Minny sattus eile hoogu. Kuulsin kiitust oma keha kohta ja koolis oli korraks tunne, et olen ihaldusväärne, et kaks kena kutti on minust huvitatud. Ja siis arvasin, et uue klassi keskmine vanus on minu vanus, aga… Selle võib potist alla lasta. Täna olen ma juba oma välimuse osas ebakindel. Kaalusin ennast, paanikasse ei sattunud, aga natuke kurjaks sain. Poisid mulle tähelepanu ei osuta. Selgus, et olen ikka vana. Zinawi on 27-aastane, ma arvasin, et kõvasti üle kolmekümne, tal on 23-aastane naine (Aafrikas) ja väike tütar ka. Sjam on 22-aastane, Eqball (enne oli Eqpal) on 28-aastane… jne…
Minny ajab segast ja soigub.
Vahel ma mõtlen, et ma ise hävitan oma elu ja tutvusi. Miks ma seda teen? Ma ei tea… Samas ma ei oska ka teisiti. Saan vaid vabandada, kui olen kedagi kuidagi viisi pahandanud või solvanud. Ma ei saa garanteerida, et ma seda enam ei tee. Ma loodan, et kõik ole ülesaanud minu näilisest ülbusest ja ülbitsemisest…
***
Täna pidime koolis rääkima oma parimast sõbrast. Mulle need teemad ei meeldi. Mulle ei meeldi teemad, mille puhul ma pean ennast avama. Rääkima endast, rääkima oma arvamustest, seisukohtadest… Isiklikest asjadest. Selline tunne, et kistutakse paljaks… Aga need teemad vist lõppevad, siis hakkame rääkima teistest. Noh, nt poliitikast ja Taani ajaloost ja traditsioonidest jne… Need on ok… Ma saan öelda, et “det er godt“.
Minul kunagi oli parimsõbranna. Lapsepõlvesõbranna. Ma olen vist juba väga mitu korda sellest kirjutanud. Igatahes, täna jälle mõtlesin, et miks ta minuga enam ei suhtle, mis läks valesti…
Nii raske oli… Pidin rääkima oma parimast sõbrannast. Ta elab Lätis, ta on ülikoolis keeli õppinud, nüüd õpetab Lätis eesti keelt. FB järgi tal pole lapsi ja ta pole abielus, tema emalt kuulsin, et tal on kallim ja elab tollega koos Lätis.
Kuidas me tuttavaks saime ja kuna? Umbes 25 aastat tagasi, suvel. Ta oli mu naaber ja me mängisime koos. Olime nagu kaksikud, aga õhtul läksime lahku, tema vasakule korterisse ja mina paremale.
Kuna me viimati rääkisime? Ütlesin, et umbes 10 aastat tagasi, tegelikult oli see 17-18 aastat tagasi. Seega, parimad sõbrannad saime me olla 7-8 aastat? Mul on oma kassiga ka pikem suhe (ca 10 aastat) ja eksiga oli suhe 8 aastat… Kas siis saabki teda nimetada oma parimaks sõbrannaks, nagu lihtsalt tuttav…
***
Siit edasi… Lugesin üksilduse kohta. Mõnedel inimestel on raske mõista, et mida ma teen, kui mul sõpru pole. Mis mõttes pole ühtegi sõpra, kellega ma siis räägin… (Lugesin, et selline probleem on ka teistel üksikutel). Teen ettepaneku koonduda.
Ma mõtlesin, et püüan siis kirjeldada, mida ma teen… Aga… Ei viitsi vist.
***
Mul on selline haigus, et miski häirib, siis see jääbki häirima. Koolis istusin Eqballi kõrval. Ta läks välja, sest talle helistas keegi. Nicanor pidi minu juurde tulema (grupitöö). Ta küsis nagu, kas siin istub Eqball või kus istub Eqball, ma osutasin oma kõrval olevale tühjale kohale. Siis ta oli nagu solvunud. Siis tuli Maria ka meie juurde, tema istus Eqballi kohale. Nicaronile ei mahtunud pähe, et Maria võib istuda, aga tema ei või… Mul on paha tunne… Tegelikult on mul suva, kes kus istub. Ma oleksin võinud ju öelda, et istus kus tahad, Eqball võib kolida…
Tegelikult ei peaks ma üldse oma aju sellise asjaga koormama. Suva.. See on selgelt ebaoluline. Pole minu asi. Pole oluline, mida Nicanor mõtleb ja pole oluline, mida ta täpselt küsis ja mida ma täpselt vastasin ja kuidas see välja nägi… Kukkus tobedalt välja… Ja siis… Las minna.
See on täitsa kohutav, kuidas tobedused häirivad. Koormavad mõtlemist…
Saatsin Nicanorile FB-s sõnumi. Ma ei saa teda sõbraks võtta, sest FB ei võimalda seda. Seal ei ole seda “Saada sõbrakutse nupukest”. Igatahes… Nicanor pole seda vist kätte saanud, see on läinud filtrisse. Nüüd mõtlen, et äkki ta kunagi avastab selle. Nii tobe… Jälle.. Mõttetu asi. Mis see minu asi, mida tema mõtleb. Mina saatsin kirja, sest sellel hetkel tundus see täitsa ok ja õige ja ma tahtsin seda teha. Kukkus tobedalt välja. Jah, selline ma juba olen. Las minna…
Täna saatsin sõbrakutse Šarunasele (leedu poiss). Ta ei ole seda vastu võtnud. Kas võtabiki? Jälle, mida ma põen. Mina tundsin, et tahan seda teha ja tegin. Blokeerigu siis mind ära, kui see on kuritavitamine ja inimeste häirimine. See mida ma teen.
***
Nüüd lähen koeraga välja ja siis magama… Noh, selline see üksiku inimese elu on. Üksildase inimese elu. Koer, kass, blogi, haiglaslikud mõtted, natuke õppimist, uudiste lugemist. Jõudsin armastusesaaligi sisse astuda, aga keegi ri rääkinud minuga. Kirjutasin Tanelile “Tere Tan” ja ta kadus ära. Kusjuures täna olin ma juba nii meeleheitle, et olin valmis rääkima ka mingi rõvedikuga… Isegi seda ma ei saanud. Muidugi, mul oli vale nimi. Kautasin oma blogi nime, aga oleksin pidanud kasutama oma teist nime, nt HotSpicy või kuum-tšikk või midagi sellist…
***
Nagu ikka. Kui nina tõuseb liiga pilvisse, siis hakkab vihma sadama ja ninake tuleb ilusti alla saali sisse ära peita. Pole siin midagi, et kõik on hästi ja ma olen hüppes-supper-trupper…
Varsti vist ostan pileti Eestisse… Veel natuke mõtlen ja kogun julgust.
***
Kes veel julgeb seda blogi lugeda… Tervitan teid vapraid.
Hav det godt!