Eelmine kord andsin andeks. See oli siis kaks nädalat tagasi. Ma uskusin, et kõik on hästi, ma olin õnnelik ja ka tema ütles mulle seda. Mulle tundus, et me sobime, meile lähevad korda samad asjad. Seks oli ka super.
Eile tuli jutuks, et ta käis mu iha.ee kontot vaatamas, ega ma seal pole käinud. Kus ma pole talvest saadik tõesti käinud. Täna mul hakkas kripeldama, mis ta ise seal tegi? Ühesõnaga veidi nuhkimist ja mul oli ta konto ja paroolid käes. 17. juulil, möödunud nädala neljapäeval oli tehtud sinna konto, kuulutusega – otsin mehi ja seksi, minu kodu piirkonnas. Soov oli siis minu koju mehi kutsuda, kui mind pole kodus. Lausa absurdne ja ebareaalne, kui see poleks tõsi.
Ma ei saa aru, mis tal puudu oli. Ta ütles, et kõigist meestest austab ta ainult mind – ütles seda teisele inimesele, nii et mina ei pidanud teadma sellest, nii et vist ei valetanud. Seks pidi olema super. Meil olid ühised huvid. Võtsin ta enda juurde koos lastega, viisin ja tõin neid lasteaiast, tahtsin aidata ta võlad klaarida.
Nüüd on lõpp. Ma tean, et ta ei saa enam kunagi normaalset elu elada. Pool palgast läheb väikelaenude maksmiseks, alimente saab üsna väikse summa, kuna lapsed on niigi päris palju aega isa juures.
Mul on jälle aasta raisatud, tegelikult rohkemgi. Ma olen 38 aastat vana ja ma ei tea, kas mul on võimalik õnnelik olla kunagi. See kõik lisas järjekordse hoobi. Mul on kuradi kahju, sest kõik tundus juba olevat hästi.