Tere! Mõni päev tagasi tegin rinnaltsurumise rekordi. 100 kg ja 4 korda. Pole päris maksimumi proovinud, 110 kg peaks vabalt tulema.
Et kas mul muud tähtsamat pole juhtunud? Tegelt on see suht oluline verstapost minu jaoks. Eelmine rekord oli ligi 9 aastat vana.
Miks ma pole 9 aastaga kaugemale arenenud?
Kogu aeg on mingi jama vahele tulnud. Algul oli autoõnnetus, siis raske põlvevigastus, talviti mõni külmetushaigus, ehk ka viitsimatus jne. Iga vähemalt paarinädalane paus tähendab mulle vormi kaotamist, mille taastamiseks kulub mitu nädalat või kuud. Mul ei ole ka kehaehitus jõutrenniks kõige sobivam, peenike kont ja arenen hästi aeglaselt.
Isegi imestan, et praegu tööalaselt ja muidu üsna raskel ajal olen niikaugele jõudnud.

Tegin otsuse ära ja andsin sellest ka teada – lahkun töölt. Sooviks teha endale hästi pika puhkuse. Hea oleks lausa suve lõpuni. Kui saaks märtsi algul tulema, siis suve alguseks olen ehk taastunud ja suve võtaks täiel rinnal. Käiks reisimas ja teeks mida hing ihkab. Nad ei taha mind ära lasta, ja ka endal on raske lahkuda, aga see vabadus on ka nii ahvatlev. Lisaks sellele, et ma lihtsalt ei jaksa enam, nii vastik on neid kuhjuvaid probleeme lahendada ja seda allakäiku pealt vaadata.

Hakkasin ka lõpuks mingil määral sellega tegelema. St varsti on kriisi oodata – see tuleb siis, kui “taksojuhid” ehk diletandid hakkavad investeerima. See võiks tähendada, et turul on palju lolli raha, mis tekitab mulli ja millalgi see lõhkeb.
Panin esialgu 3000 EUR omaraha-sse. Vaatab, kuidas seal minema hakkab, siis ehk paneb juurde.
Aktsiaid ei osta. Mõned untsid kulda ehk.
Kulla viie aasta graafikut vaadates pole ju kõige hullem sisenemiskoht. See oleks väikene kindlustus millalgi saabuva kriisi vastu. Kui seda ka lähema paari aasta jooksul ei saabu, ei usu ka, et kulla hind langeks. Rahas istuda pole erilist mõtet.

Aktsiad on aastast 2009 pidevalt tõusnud. Tipust pole justkui mõtet osta. Kui, siis äkki LHV-d.

See on S&P500 ehk USA 500 suurema börsiettevõtte käekäiku peegeldava indeksi graafik. Hetkel all-time high nagu näha võib.
Mõne arvates peaks krahh sel aastal saabuma – kuna suurele tõusule järgneb alati kriis.

Samas minu arvates pole minevikku vaadates mõtet tulevikku ennustada. Tuleb üritada aru saada turul valitsevatest meeleoludest hetkel. Juba ca kaks aastat tagasi sai mõnega sel teemal vaieldud – kas praegu on näha sellist mulli nagu oli enne 2008. aasta krahhi? Kas kõik on ennast lõhki laenanud ja hinnad üleval?
Ei ole ju. Toorainete hinnad on pigem madalal. Kinnisvara-laenumulli pole. Paljud istuvad rahas ja pigem ootavad langust, et oleks võimalik madalalt aktsiaid ja muid varasid juurde osta.
Aktsiate tõusu on ilmselt toitnud pidev raha juurdetrükk ja madalad intressid. Intresse hoiavad keskpangad madalal, ja mingi kriisi võiks vallandada intresside tõstmine. Aga miks nad peaks seda tahtma?
Trumpi presidendiks valimine börsi langust ei toonud, vastupidi. Brexit ka mitte. Ka minu enda arvates on need mõlemad pigem positiivsed sündmused.
Samas inimeste ja ettevõtete laenukoormus tasapisi suureneb ja mull siiski pisitasa kasvab. Mingil hetkel peab muutus tulema, aga millal?
Minu arvates mitte veel 2017.

Eestile võib kohaliku tähtsusega kriis saabuda, kui Rootsi kinnisvaramull lõhkeb. Seal (vähemalt Stockholmis) olevat hinnad viimase mõne aastaga kahekordistunud. Antakse välja jaburaid kodulaene – näiteks 100 aastaks ning võib ka võtta maksepuhkusi nagu hing ihaldab – makstes ainult intressi. Näis, kaua see madness seal kestab.

Muud teemat ka – täna sain teada veel uusi ja hullemaid fakte meie firma käekäigu kohta. Ma oleks üllatunud, kui kolme kuu pärast kõik samas vaimus jätkub – mingi suur muutus peab tulema.

Trennis läheb hästi vaatamata kõigele. 90 kiloga 8x rinnalt + teine seeria 7x. See on mu kunagise rekordi kordus, mõtlesin järgi, see pidi olema 2008. 8 ja pool aastat! Meeletult kiiresti on aeg läinud. Kükk 120kg ja 2×5. See on kah suht rekord. Täna jalad üldse ei valutanud seda tehes.

2016 oli raske aasta, aga keskenduks positiivsele, ei ole mõtet viriseda.
1. Mulle tundub, et natuke arenesin isiksusena. Suhtlen vabamalt, ka naistega. Ma arvan, et sellele aitas kaasa töö juures pidevalt suurte probleemide lahendamine. Võttis mõningad pidurid vist maha, väikesed probleemid ei ole nii olulised enam.
2. Ema elab endiselt ja toimetab peaaegu nii nagu enne haigust. Ma vist olen liigselt sellega harjunud.
3. Sõbrad on endiselt alles.
4. Teenisin hulga raha. Iga probleem tundub natukene väiksem, kui sul on näiteks 20k vaba raha.
5. Käin endiselt regulaarselt trennis ning jõunäitajad on korralikud.
6. Kasutasin oma aega ka mõne positiivse ja mitteajutise asja tegemisele.
7. Kustutasin kõik xxx bookmarkid.
8. Sain väga korraliku auto, paar aastat vana premium.

Midagi ju täitsa on.

Eesmärke uueks aastaks ei tahaks otseselt püstitada, eks seda ole ennegi tehtud ja feilitud.
Lihtsalt jälgiks, mis hakkab toimuma.

- mis saab töökohaga, ilmselt pikka pidu pole
- kas suudan ja tahan suhte leidmiseks mingeid tõsisemaid katseid teha
- kas suudan vähem aega ekraanide taga veeta
- kas ja millega see business lõpeb
- kuhu ma trenni tegemisega jõuan
- tegelikult ootakski, et saaks kuidagi mõistlikult töölt ära tulla, pikema puhkuse võtta ja mõnel korralikul soojamaareisil käia. Üksinda on ainult natuke nadi minna. Kuigi Egiptuses ma käisin ja oli suht okei.
Tean üht tüüpi, kes on üksinda pool maailma läbi käinud.